Veebruari alguses võttis minuga ühendust kunagine koolivend Luua päevilt Tarmo Mikussaar. Tarmo on südamega metsamees ja loodusfotograaf, kes jagab oma lugusid kõigile vaatamiseks ka Osooni saadetes.
Tarmo andis teada, et ühel meie planeeritaval raiealal pesitseb karvasjalg-kakk ja tegi ettepaneku, et kas me oleksime nõus selle ala raiumata jätma. Juba järgmisel hommikul läks meie metsaülem antud ala vaatama ja see metsatukk jäi laanekakule koduks ka edaspidiseks.
Tihtipeale avaldatakse ühiskonnas arvamust, et erafirmad on suunitletud vaid raiele ning hävitavad loodust. Arvatakse, et loodust saab kaitsta vaid rangeid piiranguid kehtestades- tegelikult see kindlasti nii ei ole. Paljud erametsaomanikud on hingega metsamehed, kes hoolivad väga loodusest ja selle mitmekesisusest ning tihti kaalub raiest sadava tulu üles teadmine, et sinu metsas on mõne huvitava ja haruldase isendi elupaik. Loodust ja liigirikkust on võimalik kaitsta ning säilitada ka metsi majandades.
Tarmo Mikussar on öelnud: ’’Karvasjalg-kakk on meie metsade liigirikkuse indikaatoriks. Enamasti kasutab ta pesitsemiseks rähnide, eriti aga musträhni poolt seenkahjustusega tüvedesse rajatud pesaõõnsusi.’’
Ka Metsamaahalduse kinnistul oli laanekakk end sisse seadnud vanade haabadega metsasalus. Kaku kaitseks ei ole tarvilik kogu kinnistu kaitse alla võtmine- arvestasime majandusmetsast välja 3-4 hektarit metsa karvasjalg-kaku pesa ümbruses, et lind saaks segamatult edasi toimetada.
Eesti metsades on kindlasti palju selliseid kohti, kus maaomanikud teavad mõne haruldasema liigi olemasolust kuid ei julge sellest kellelegi rääkida peljates, et seetõttu võetakse tema mets range kaitse alla ning piiratakse igasugune metsa majandamise tegevus.
Usaldame rohkem metsaomanikke ja uskuge, meil jagub loodust ja väärtusi ka sadade ja tuhandete aastate pärast!
Kaku toimetamisi meie metsas saad vaadata 15.03.2021 Osoonist
Taavi Raadik, Metsamaahalduse AS juhataja
