Metsade majandamine
Praegu soodustatakse toetustega metsaühistutel erametsade sertifitseerimist. Sertifitseerimise eesmärgiks on majandada metsi jätkusuutlikult. [1] Lisaks kasvab järjest nõudlus sertifitseeritud metsamaterjali järgi ning sertifikaadi omamine annab eelise välismaisel turul puidu turustamiseks, kus puidu päritolu tõendamine on ühe olulisem. Mis tõttu võibki sertifitseeritud puidu müümisel saada natuke kallimat hinda kui sertifitseerimata puidu eest [2].
Sertifitseeritud erametsade omanikke üllatas sellel sügisel asjaolu, et FSC koostöös Eestimaa Looduse Fondga on välja töötanud potentsiaalsete vääriselupaikade loendi kinnistute ja eraldiste kaupa. Tegemist on potentsiaalsete vääriselupaikadega, sest keegi ei ole neid piisava täpsusega inventeerinud. Kui nendelt eraldiselt raiutakse metsa, mida metsaseadus lubab, siis tekib probleeme antud puidu turustamisega. Nimelt FSC sertifikaadiga puidutööstused ei tohi potentsiaalsetelt vääriselupaikadelt raiutud metsamaterjali vastu võtta. [3,4]
Teise üllatava uudisena tuli avalikuks seaduse eelnõu, mille kohaselt alates aastast 2020 seatakse piiranguid väärtuslike põllumaade kasutamisele mitte põllumajanduslike eesmärkidel. Nii satub ühtlasi ka piirangute alla kasutusest väljas olevate põllumaade metsastamine. [5]
Pikalt on olnud meedias diskusioon raiemahtude ja lageraiete üle. Seega ilmus sügisel mitmeid artikleid metsade majandamise olemusest. Näiteks Maaülikooli teadlased avaldasid artikli, kus selgitasid, et Eesti oludes on lageraie ainuke viis metsade uuendamiseks. Ainult lagedal alal on piisavalt valgust ja toitaineid, et uus mets saaks kasvama hakata. [6] Erametsaliidu tegevjuht selgitab, et me raiume praegu suuremas mahus kui varem, sest Eestis olev mets on ebaühtlase vanusega ning praeguseks on jõudnud üks osa metsast lihtsalt küpse metsa faasi, mis vajab raiumist. [7] RMK peametsaülem tõdeb, et viimased ca 200 aastat on Eestis metsad muutunud koos inimesega ning nii ongi enamus meie metsi eelmise põlvkonna poolt raiutud metsade asemele kasvanud. Põlismetsi võib leida vaid üksikutest kohtadest. [8]
Puiduturg
Sügisel jätkusid arutelud Est-For Invest tehase üle. Nii Saarde vald Pärnumaal kui Viru-Nigula vald Lääne-Virumaal on avaldanud soovi tehase rajamiseks oma valla territooriumile. Lisaks käivad läbirääkimised Lõuna-Eestis Võru, Setommaa ja Räpina valdadega. Suvel alustatud Est-For Investi tehase eriplaneeringu tühistamist Tartu/Tabivere lähistele rajamiseks ei ole veel oktoobri kuuks tehtud. [9]
Oktoobris ilmus artikkel Toftani tehasest, kus tehase esindajad selgitavad, et nemad kasutavad oma tööstuses kuni 90% kasvavast puust. Kuid siiski ei tööta tehased täisvõimsusel, probleeme on materjali kättesaadavusega. Tehastes tuleb ette päevi, kus kogu tööstus seisab. Probleemiks ei ole mitte puidu vähesus, vaid konkurents. Tehas rajati ajal, kui paberipuu hind ei olnud võrreldav peenpalgi hinnaga, mida see praegu on. [10]
Teise uudisena ilmus artikkel Graanul Investist, millel valmib järgmisel aastal uus puidu fraktsioneerimistehas, mis kasutab samuti ära kuni 90% puidust. Tehase tootmisprotessid muudavad puidu biomaterjalideks, esimestes etappides saadakse ligniin ja puidusuhkrud. Just puidusuhkrutel on väga lai kasutamise võimalus nt: kasutus söödalisandites, farmaatsiatööstuses ja ehituses vahtude tootmiseks. Ehk väidetavalt saab tulekus teha kõike puidust, mida praegu tehakse naftast. Tehas ise hakkab tarbima aastas 25 000 tm metsamaterjali, eesmärgiks on kasutada võimalikult palju leppa [11].
Viited:
[1] https://www.eramets.ee/metsandusuudised/metsauhistud-asuvad-erametsi-sertifitseerima/
[2] https://www.eramets.ee/metsandusuudised/sertifi-kaat-laiendab-puidu-turustamisvoimalusi/
[4] https://maaelu.postimees.ee/6420727/metsasertifikaadi-hoidja-asus-suunama-puiduturgu
[6] https://ekspress.delfi.ee/intervjuu/metsateadlane-lageraie-pole-metsa-lopp?id=83996314
[8] https://meieeesti.postimees.ee/6404717/rmk-peametsaulem-andres-sepp-lageraied-kellele-ja-milleks
[9] https://www.postimees.ee/6438275/tselluloositehase-kavandajad-on-eestit-kolmnurka-piiramas
[10] https://www.eramets.ee/metsandusuudised/toftan-kasutab-saeveskis-ara-90-protsenti-kasvavast-puust/
[11] https://maaelu.postimees.ee/6420723/mida-praegu-tehakse-naftast-saaks-tulevikus-teha-puidust
