Metsade majandamine
Märtsis ilmus mitmeid artikleid kuuse-kooreüraskist, nimelt on käesoleval aastal suurem oht kuuse-kooreüraski kahjustusteks. Tulenevalt, eelmise aasta soojast suvest, jõudis kuuse-kooreürask ilmale tuua mitu põlvkonda järglasi ning ka käesolev talv oli igati soodne kuuse-kooreüraskile. Seega tuleks nüüd tähelepanelikult jälgida oma metsas kuuskede kuivamist. Kui kuuski on kuivanud rohkesti, on tõenäoliselt selle põhjustajaks kuuse-kooreürask ning kahjustuste levikule tuleks raiega piir panna.[1, 2, 3]
Kuusikutest rääkis ka EMÜ õppejõud Ivar Sibul, kuid veidi teise nurgaalt. Õppejõud tõdeb osad inimesed ei mõista, et see ilus kuusik, millest räägitakse, on tegelikult majandatud mets. Ürgmets on koht, kus pole võimalik ilusasti jalutada, seal on maha langenud puud ning üldse rohkem elurikkust. Seega on metsamajandjatel oluline leida tasakaal loodusuliku elurikkuse ja inimestele meeldiva marja/seene metsa vahel.[4] Samuti tõdeb Erametsaliidu juht, et igal metsaomanikul peab olema õigus ise otsustada, mis ta oma metsaga teeb. Kui soovib raieküpsuse saavutamisel metsa maha raiuda, siis peab tal see õigus olema.[5] Kui omanik tunneb oma metsa ja vastutab oma metsa eest, siis suudab ta ka kõige õigemaid otsuseid vastu võtta.[6]
Metsa-ja puidutööstussektor
Metsa- ja puidusektori ettevõtted on viimase 5 aastaga teinud investeeringuid ca 1,5 miljardi euro eest, seega kasutavad ettevõtted järjest enam paremat tehnoloogiat.[7] Samuti on ka käesoleval aastal mitmetel ettevõttel plaanis teostada suuremaid investeeringuid.[8] Kuid siinkohal tasub ära märkida, et Eesti puidutööstuse konkurentsieelis Skandinaavia ees on vaikselt vähenemas. See on tingitud sellest, et nii toorainekulud kui palga kulud järjest ühtlustuvad Eesti ja Skandinaavia vahel.[9]
Viited:
[2] https://www.eramets.ee/metsandusuudised/soodne-suvi-kuuse-kooreuraskile/
[3] https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/kuuse-kooreurask-parast-2018-aasta-pouast-suve
