Mis toimus juunikuus eesti metsanduses – lõpetati Est-For Investi eriplaneering, räägiti arengukavast, metsauuendamisest, kaitsealustest metsadest ning oli mitmeid metsatulekahjusid. Kõigest nüüd järgemööda.
Juunikuus tõusis teemakorrale Est-For Investi tehase saatus. Juuni alguses pakkusid Est-For Investi omanikud tehase uueks asukohaks Tabivere lähedust, kuid kohalikele antud uudis ei meeldinud [1] ja nad korraldasid protestiks inimketi [2]. Meedia kajastas juunikuu jooksul mitmeid erinevaid arvamusi puidurafineerimisetehase kohta, oli nii tehast toetavaid kui kritiseerivaid arvamusi. Näiteks selgus, et Äänekoski tehas, mida tuuakse meile hästi toimiva tehase näitena, ei ole nii haisuvaba kui räägitud. Tehasest tuleb siiski üsna tugevat haisu. Tehase esindaja sõnul on tegemist käivitamise protsessidega ning hiljem pidi häiringuid vähemaks jääma [3]. Ühe positiivse uudisena tselluloosi kohta võiks välja tuua plastist ühekordsete toodete asendamise võimaluse just tselluloosist valmistatud toodetega, mis lagunevad looduses hästi (on Euroopa komisjonil plaanis vähendada plastist toodete kasutamist) [4]. Kui nüüd edasi rääkida Est-For tehase saatusest, siis 21.06.18 lõpetas Vabariigi Valitsus suure avaliku huvi tõttu puidurafineerimistehase eriplaneeringu. Nii kohalik omavalitsus kui kogukond on tehase rajamise vastu [5]. Näiteks kaebas Tartu linn, kohaliku omavalitsusena, eriplaneeringu algatamise halduskohtusse, kuigi kohus kaebust ei rahuldanud [6]. Est-For Investi edasine tegevus selgub juuli esimestel nädalatel, kui investorid on kokku saanud ja edasise otsuse vastu võtnud[7].
Kui nüüd edasi minna metsa majandamise juurde, siis juunis ilmus uudis, kus olid välja toodud 2017 aasta raiemahud. Statistikaameti hinnangul raiuti 2017 aastal 14,3 miljonit tm puitu, kuid Keskkonnaagentuuri hinnangul raiuti 2017 aastal 10,99 miljonit tm puitu. Selgus, et erinevad asutused arvutavad raiemahtu erinevalt. Statistikaamet kasutab oma arvutustes RMK poolt tegelikult raiutud raiemahtu ja erametsades kasutab esitatud metsateatistel olevat raimahtu. Kuid reaalsus on, et kõiki esitatud metsateatisi ei realiseerita ja nii tulebki tegelik raiemaht väiksem kui Statistikaameti poolt esitatud. Keskkonnaagentuuri sõnul jäetakse raiumata ca 40% esitatud metsateatistest ning nende hinnangul ongi 2017 aasta raiemaht 10,99 miljonit tm [8].
Käesoleval ajal on erametsanduses tekkinud uus probleem- metsaistikute nappus, mis ei ole tingitud mitte suuremast raiemahust vaid suuremast huvist metsade uuendamise vastu. Erametsades uuendatakse raiesmikke järjest rohkem, praegu uuendatakse ca 1/3 kõikidest raiesmikest, kas istutusega või külviga. Uuendamine on muutunud populaarsemaks tänu makstavatele toetustele ja metsaomanike teadlikkuse tõusule. Keskkonnaameti sõnul istutati eelmisel aastal erametsadesse 10,1 mln taime. Probleemiks on metsataimede nappus Eesti taimede osas, eelmine aasta toodi Lätist ja Leedust sisse 4,1 miljonit taime. Eesti metsataimede kasvatajad peavad hakkama laiendama oma tegevust, eriti kui arvesse võtta, et alates 2021 aastast ei tohi enam Leedust taimi sisse tuua ning metsanduse arengukava kuni 2020 kohaselt peaks 2020 aastaks uuendatama erametsades vähemalt 40% raiesmikest [9].
Samas tuleb metsataimede kasvatajatel ka arvesse võtta, et raiemaht hakkab tulevikus vähenema küpsete metsade osakaalu vähenemise tõttu, nagu leiti metsanduse arengukava 2021-2030 koostamise käigus. Metsanduse arengukava koostamise töörühmad on välja toonud, et oluline on pikaajaline puidukasutamise tagamine. Lisaks tõid töörühmad välja, et järjest rohkem tuleb hakata väärtustama metsa kultuurilisi ja rekreatiivseid väärtusi [10]. Siinkohal võib heaks näiteks tuua RMK, kes avab juba kolmanda Eestit läbiva matkatee [11].
Arengukava koostamisel on oluline välja selgitada, kui palju tuleb Eestis metsi kaitsta ja milline võib olla raiemaht. Kuigi arengukava koostatakse kümneks aastaks, seatakse eesmärke ka pikemaks ajaks [12]. Eesmärkide seadmisel tuleb arvestada, et riik ei võtaks endale üle jõu käivaid kohustusi. Näiteks makstakse toetust metsadele, mis jäävad kas Natura 2000 aladele või sihtkaitsevöönditesse väljaspool Natura alasid. Kuid viimastel aastatel on toetuste soovijaid olnud rohkem kui toetuse suurus võimaldaks maksta. Nii vähendatigi eelmine aasta makstavat toetuse suurust paljudel taotlejatel. Lisaks tuleb arvesse võtta, et piiranguvööndis olevatele metsadele ei maksta üldse toetust. Samas rajatakse järjest juurde uusi kaitsealasid. Erametsaliit on seisukohal, et enne looduskaitseliste piirangute seadmist tuleb kindlaks teha kaasnevad kohustused, et ei kaitstaks loodust metsaomanike arvelt [13].
Samas võib sõltuda metsade majandamisel inimese ja riigi tahtest vähe, nii ongi Eestis põua tõttu esinenud sellel aastal mitmeid metsatulekahjusid [14]. Suurim neist leidis aset Harjumaal Vikipalu kandis, kus põles ca 200 ha metsa (nii era- kui riigimetsa) [15]. Nii suurt metsapõlengut ei ole Eestis esinenud juba 10 aastat, mil põles Vihterpalus 800 ha metsa [16]. Jaanipäevast alates on suure tuleohuga aeg enamuses Eestist praeguseks möödunud, tuleoht esineb ainult Ida-Virumaal ja Jõgevamaal [17].
Viited:
[1] https://www.postimees.ee/4499334/tselluloosivabriku-uus-plaan-tartu-kulje-alt-ara-metsa
[2] https://www.err.ee/840546/fotod-tabivere-elanikud-avaldasid-inimketiga-tselluloositehase-vastu-meelt
[3] https://www.err.ee/842737/aanekoski-tselluloositehase-suurim-probleem-on-olnud-hais
[9] http://www.eramets.ee/metsandusuudised/erametsanduse-hea-mure/
[11] https://maaelu.postimees.ee/4509690/rmk-avab-uue-eestit-labiva-600-kilomeetrise-matkatee-haru
[13] https://erametsaliit.ee/2018/06/14/erametsaliit-eestis-kaitstakse-loodust-metsaomanike-arvelt/
[14] https://www.postimees.ee/3723655/suur-kaart-eesti-metsi-on-rasinud-juba-ligi-100-tulekahju
[17] http://www.eramets.ee/metsandusuudised/suur-tuleoht-moodumas/
