Detsembris valmis puidutootmiseks kasutatava metsavaru analüüs 2018 (siin) ja aastaraamat Eesti Mets 2017 (siin), kust saab siis vaadata milline olukord Eesti metsades valitseb. Lisaks toimus detsembris metsanduse aastakonverents „Metsateaduselt praktikale“, mida saab järgi vaadata siin.
Metsade mõju kliimale ja inimesele
Järjest rohkem rõhutatakse metsade olulisust kliimamuutuste vastu võitlemisel ning nii esitasidki Euroopa metsandusega seotud organisatsioonid oma pöördumise ÜRO kliimamuutuste kohtumisel. Eestist osales pöördumisel 4 organisatsiooni, k.a Eesti Erametsaliit ja Eesti Metsa -ja Puidutööstuse Liit. [1] Lisaks liitus Eesti konverentsil vastuvõetud kliimasõbraliku metsanduse deklaratsiooniga. [2] Konverentsil toodi välja, et aktiivsem metsamajandus ja puidukasutus vähendab ca 13% Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside kogemissioonist. [1] Ühest viimasest EMÜ teadlaste uuringust, selgus, et peale lageraiet hakkab noor mets CO2 siduma juba seitsme aastaselt. [3] Kuid rääkides metsade mõjust kliimamuutuse vähendamisele, peab arvesse võtma ka kliima mõju metsadele ja metsade endi haavatust.[2] Näiteks toob kliimasoojenemine Eestisse uusi metsapatogeene ja haigusi, mida siin varasemalt pole olnud (nt. punavöötaud ja puuvõõrik). [4]
Lisaks ilmus detsembris artikkel metsade mõjust inimesele, kus toodi välja, et looduses viibimine mõjub positiivselt nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Olenevalt inimestest, sobib mõnele hästi männimets, teisele rabamets. Metsas viibimine alandab vererõhku, parandab meeleolu ja tugevndab immuunsussüsteemi, vähendab stressi ja palju muudki. Kahjuks Eestis läbi viidud küsitlustest selgub, et kõik inimesed ei julge metsa minna, sest seal on puugid ja ussid. [5] Tegelikult tasub igal ühel ennast kokku võtta ja teha üks tiir metsas, oma tervise hüvanguks. Nautige meie ilusat talvist metsa !
Metsandussektor
Puidu- ja Metsatööstuse liidu juht tõdeb, et Eestis on praegu palju küpset metsa ning selgitab, et see on tingitud ajaloolisetest sündmustest, mis toimusid ca 100 aastat tagasi. [6] Samas mure Eesti metsa pärast on inimestel olnud kogu aeg, isegi juba 18 sajandil. [7] Combimill Sakala tegevjuht selgitab, et tegelikult on ka metsatöösturite jaoks väga oluline, et mets säiliks. Muidu ei oleks metsatöösturitel ju pikemas perspektiivis tööd ja tehaste arendused/täiendused, mida praegu tehakse, ei tasuks ennast ära. [8] Kuid ei tasu unustada, et metsandus on väga oluline kogu Eesti riigi jaoks, nagu toob välja Lemeksi Grupi juhatuse esimees, sest näiteks maapiirkondades on oluline tööhõive pakkuja just metsandussektor [9]. Metsanduse edasiseks arenguks on väga oluline tegeleda erinevate digilahenduste välja töötamise ja arendamisega. [10]
Kuna valimised on tulekul, siis avaldavad erakonnad arvamust ka metsanduse üle. Praegu on erakondades levinud seisukoht, et töötlemata ümarmetsamaterjali peaks hakkama Eestis rohkem väärindama. Näiteks eelmine aasta eksporditi ca 3 miljonit m3 ümarmetsamaterjali. [11] Lisaks nõustuvad erakonnad Eesti Erametsaliidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga, et erametsaomanikele peab hüvitist maksma ka väljaspool Natura 2000 metsi asuvate piirangute eest. [12] Samas tuletab Andres Talijärv meelde, et metsanduse valdkonda peab planeerima pikemalt kui vaid üks valimiste tsükkel. [13]
PS! 2019 aasata puuks valiti kibuvits! Teisi 2019 aasta tegijaid saate vaadata siit. [14]
Viited:
[2] https://www.envir.ee/et/uudised/eesti-liitus-kliimasobraliku-metsanduse-deklaratsiooniga-0
[8] https://sakala.postimees.ee/6465987/combimill-sakala-soovib-et-metsa-jatkuks-igavesti
[9] https://www.aripaev.ee/arvamused/2018/12/04/hooldagem-metsa-vaarindagem-puitu
[14]https://www.facebook.com/Keskkonnaamet/photos/a.289050974550926/1951331981656142/?type=3&theater
